Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

reede, märts 25, 2016

Ärkavad..

jah! Mul ka nüüd õues tiir tehtud. Natuke puhastasin ärkavaid ninasid lehesodist, aga otsustasin oodata, kuniks külm on lõpetanud selle "lainetamise".


Õues kedagi eriti pildile püüda veel polnud. Osa kohti alles lume all. Lumikellukesed said pildile. Meil neid üsna vähe, vaid mõned pundid. Plaanin ühest vanast aiast neid juurde tuua. Mulle nii meeldivad need aiad, kus nad igal pool jalutavad. Märtsikellukesed on väljas, aga õied pole avanenud. Tulbi-ja võrkiiriste ninad ka juba paistavad.

Vaatasin siis lihtsal veidi ringi. Tegin mõned muutmises olevate kohtade pildid.


Sügisel likvideerisin sellelt kiviplatsilt  mõne põõsa. Juba ammu tundus, et need ei peaks seal olema. Nüüd siis on vaatlemis-mõtlemisaeg. Mõned mõtted juba on, aga veel mitte midagi konkreetset. Mõtisklen kõrrelistest näiteks. See plats tekkis maja otsa üsna loomulikku teed pidi. Algul oli seal mingi kruusane koht ja kuna meil maa on nimelt kõik selliseid kive täis, siis kuhugi peab ju neid panema. Saigi riie alla ja nii ma neid sinna olen kogunud.


Majatagune, õigemini vana kombe kohaselt majaesine.
Siin on nõlv, mida suvel lambad hooldavad. Allpool on peenar, mis tekkis sirelivõsa likvideerimise järgselt ja on olnud koduks erinevatele taimedele. Sügisel tuli mõte kujundada midagi liivateede ja kukeharjadega, ja tasapisi siis nõlva mööda nendega üles ronida. Iirised tuleb ära viia. Teerada tahab kohendamist ja kuna paekivi kusagilt kahjuks kätte ei saa, siis tuli mõte, et teeme valatud astekivid. Miks üldse, sest õu läheb kevadel-sügisel paraku käimisradadel poriseks.

Seni, kuni õuetöödele ja uutele rajamistele saab, tegelen tubaste toimingutega. Pikeerisin veel taimi. Nüüd on peaaegu kõik, välja arvatud kellukad ja metsporgandid, keda ikkagi veel külvasin. Ma muidugi ei tea, kuhu  nad kõik panen! Elamine on juba nagu kasvuhoone.


Mis teha, peavad "naridel" kasvama.


Osa peavad olema teises toas.

Kui mõned koovad aiatööde ootuses, siis mina õppimise ajal "keelan" endal käsitööd alustamast, sest siis unustan end kuduma. Aga midagi ikka teen ka. Kuna juba mitu aastat on meil kodus kasutusel enda tehtud seep, siis oli aeg pott tulele panna. Nüüd valmib-kuivab.



Seep roosa savi ja Ylang Ylang aroomiga.



Lisaks eelnevale ka lavendli aroomiga seep.


Nii me siin ootame ja jälgime neid rõõmsaid ärkamisi õues ja  püüame päikesekiiri. Aga jah, see oli nüüd vahetund. Tegelikult õpin heebrea keelt, mis on väga huvitav. Raske ka.

Rõõmu ja rahu!



reede, märts 18, 2016

Tasapisi...

ärkamas.
Mõtlesin , et ootan oma postitusega seni, kuni saan aias ka tiiru tehtud . Vaikselt ja vähehaaval on seal rohetama hakanud. Täna aga siis hoopis taas õrn lumine kate maas. Niisiis läheb veel aega sealsete ärkamistega. Tubane "näpudmulda" aeg on aga alanud. Külvid tehtud ja esimesed pikeerimisedki. Ikka pean ennast kevadeti tagasi hoidma, teadvustades, et mul ei ole ju kohta, kus neid taimekesi kasvatada. Aknad on jätkuvalt väikesed. Päris loobuda ei raatsi. Nii südant soojendav on peale talvist vaikust näha väikesi õrnu lehekesi sirutamas valguse suunas. Sümboolne.
Mõned uuekesed siis ka piltidel.


Pikeeritud suur ammi Ammi Majus 



Tokkroosid(alcea rosea) ja lobeeliad(lobelia)


Lisaks ootavad pikeerimist valge lõvilõug( antirrhinum), Argentiina raudürt (esimene katsetus) Verbena bonariensis, ämbliklilled Cleome, stepirohi Stipa, kellukamix Campanula

Tellisin ka mõned roosid, need peaksid saabuma aprilli lõpu poole. Samuti olen tegelenud põõsaste-puude teemaga. Eriti on hetkel huvi magnooliate vastu, uurin, kas oleks mõeldav ja võimalik. Kes meil võiksid kasvada. Igatahes kosutav on mõelda ja tajuda, et tasapisi ärkab õu ja saabub  võimalus seal olemiseks. Ah jaa, suur kruusitäis vahtramahla on ka juba joodud. Imeliselt hea, magus.

Rõõmu ja rahu!