Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

reede, juuli 31, 2015

Mõtteid...

õppimise vahele. Jah, juba on käsil koolitööd. Vahelduseks jalutan aias ja teen mõne pildi või siis istun korraks trepil  ja mõtlen aiamõtteid. Ja see on ka kõik, aed elab jälle omapäi oma aiaelu. Võib-olla talle see ka meeldib, nii et ma ei tahagi arvata, et mina see kõige tähtsam olen, kes kogu aeg kohal peab olema.














Keldri juures. Tagumisele põõsale, enelale, olen juba leidnud uue kodu mandrimaale, nii et tema kolib meilt ära. Liiga värvikas, kunagi siia kaasa tulnud. Keldripealsega oleks tarvis suur töö ette võtta, seni siis kogun mõtteid. Enela kõrvale , hetkel ei paista, istutasin  ühe roosi. Näis, kas ta kohaneb ja kas midagi muutub pildil. Soov on ka lavendlite ala laiendada ja lasta seguneda kohalikega. Siis vaatasin, et nõlval olev niit on täienenud kellukate poolest ja ka pune laieneb. See on tore. Keraheina pean veel välja kiskuma. Nagu ikka igal aastal.














Sauna juures on härjasilm lavendli kaaslaseks.














Kompositsioon hetkel seisma jäänud puupakkudega.














Kuigi juuli lõpust hakkavad  niidulaigud meil juba vaikselt küpseks saama, lilled ära õitsema ja kõrrelised pruuniks minema, on mõned kohad veel lillelised.



























Tokkroosid avanevad. Kahjuks on neil sel aastal eriti palju roostet. Leidsin veidi nõuandeid, püüan nende järgi nüüd sügisel käia, ju näeb, kuidas järgmine aasta on. Hetkel ei raatsi neist ikka veel loobuda.














Minu üks armsamaid taimi- raudrohi. Siin roosa variant. Aga küll mulle meeldib kuidas nad meil siin ringi kõnnivad. Samas tuleb neil silma peal hoida, muidu läheks teistel taimedel raskeks nende kõrval ellu jääda.














Ja siin veel punakam-lillakam














Uued liilianäod. `Pearl Jessica`



























`Dimension`














`Red County`














Valgeõieline pune koos sõpradega. Ja need mustad kohad seal taime sees on mesilased.














`Landini`














Nii tore, Katalt saadud valge muskus-kassinaeris on juba kasvanud.














Ei tea kas kasvab sama suureks kui roosa?! Viimaste päevade vihm tegi muidugi kõikidele õitsejatele üsna viga.














`Annabelle`hakkab juba valgeks minema. `Paul Farges`väraval avab oma silmi. Naistenõgesed lõikasin küll juba tagasi, uued õied paistavad. Seni on peenra allääres tühjem.














Elulõng lähemalt














Mul on vist midagi märkides sassi läinud. Kas see võib olla `Eyeliner`?














`Clair Renaissance`, kõrgem kui kunagi varem.














Selline on see peaaegu ise haljastuv peenar. Palju on neid taimi, kes augustiks ära õitsevad. Olen vaikselt lisanud siilkübaraid ja jaapani ülaseid, aga nende kasvamine võtab aega. Ka on seal peidus eelmisel aastal istutatud väikesed buddleiad, mis peaksid ka ühel hetkel natuke muud massi andma kui juulikuised õitsejad. Need on küll toredad, aga augustikuiseid õitsejaid võiks lisanduda.














Elupuu juures on selline kamp kokku saanud. Taustal esimest aastat õisi näitev `Annabelle`. Neid mul hetkel aias siis juba 4, aga loodan, et tuleb juurde. Selle elupuu pojakesi võiksin jagada, neid, kes isekülvist praegu peenardes kasvavad. Antagu vaid mulle oma soovist teada.














Pinnakatteroos `Rody`- eelmisel aastal kolinud. Vajab juba ruumi. Hetkel tal ümber petersell- vabapidamisel nagu näha.

Ühest "enne ja praegu" kohast aga edaspidi. Neid "enne"  kohti oleks aga oi kui palju. Ootavad oma aega. Näiteks tuli hiljuti mõte maja taha üks nõmm-liivatee ja kukeharja peenar teha, selline kividega. Ju näeb. Eile koeraga kõndimas käies tõin juba paar tutti liivateed. Sellised mõtted, ehk mõned ka teostuvad.

Lõpuks üks pilt meie selle suve pisikestest pääsudest














Juba käivad lennuharjutused....

Rõõmu ja rahu!

kolmapäev, juuli 22, 2015

Lõhnav ja maitsev...

suvine aeg.
Ajendiks tänasele postitusele oli üks lõhnamine. Kummardusin rohima  ühe uue tulevase peenra äärt. No selle peenra, kus  eelnevalt järgnevatele taimedele  "töötab" maad läbi kõrvits. Ootamatult tundsin mõnusat lõhna, sellist värsket ja väga meeldivat. Hakkasin ringi vaatama. Nuusutasin lähedal asuvaid moone, aga ei, nendelt see ei tulnud. Ja kuna rohkem kedagi seal polnud, siis nuusutasin kõrvitsaõit- oligi see. Mõnus! Oma köögivilja staatuses olekuga on ta tavaliselt kusagil aia kaugemas tsoonis ja  ega ta just ülearu tähelepanu seetõttu saa. Nii , et selline rõõmus leidmishetk.
Lõhnu on teisigi. Liiliad avanevad, no nii põnev näha siis, keda sai sügisel meile aeda toodud ja saadud.














`My Joe Ann` .  Armas värv.














kukekannus `Dusky Maidens`














Seltskonda on lisandunud kuningliilia. Kui saaks nüüd roosi `Compassion` ja liilia lõhnad siia salvestada....














no äkki on siis muskus-kassinaeris.

Lõhnade vahele siis maitsetest ka veidi. Alles sai tehtud viimastest peenralt võetud spinatitest spinatipirukat. Porgandeid on juba päris mõnus krõmpsutada, sibul on vägev. Kaks suvikõrvitsat võtsin eile ära . Maasikad on moosi sisse tee leidnud, vaarikad  alustamas. Metsas on peaaegu valmis mustikad. Eile saime kukeseeni. Tegin neist selle aasta esimestest siis piruka. Jagan retsepti ka. Päris mahlane, kreemjas sai.














100 g võid
50 g riivjuustu
1dl täistera nisujahu ja 1 dl nisujahu
veidi soola
2 spl külma vett

Kuivained kaussi. Lisada või ja hakkida noaga tükkideks. Segada taignaks, samal ajal lisades vett.
Taigen suruda vormi põhja. (mul on üks kandiline, 16 x 24 vorm)

Täidis

300 g(mul oli 400) värskeid kukeseeni
1 sibul
100 g peekonit(mul oli suitsupõsk)
1 spl. nisujahu
2 dl piima
200g toorjuustu ürtidega
2 muna
sool
valge pipar

Sibul ja liha tükeldada ja  kuumutada pannil kuni sibul pehme. Seejärel lisada tükeldatud seened. Hautada kuni seentest tulev vedelik on peaaegu aurustunud. Lisada 1 spl jahu ja segada seentega, pisut kuumutada. Seejärel valada juurde piim ja kuumutada veel mõned minutid. Tekib kaste. Võtta tulelt ja lisada toorjuust. Maitsestada ja jätta jahtuma.

Ahi kuumutada 200 kraadini ja eelküpsetada põhja umbes 10 min. Minul oli 175 kraadi juures.

Jahtunud täidisele segada juurde lahtiklopitud munad.
Seejärel valada  täidis eelküpsetatud põhjale ja küpsetada 175(mul 150) kraadi juures 30- 40 min.
Head isu!
idee  http://thredahlia.blogspot.com/2006/09/seenepirukas-kukeseenepirukas.html 


Rõõmu ja rahu!

esmaspäev, juuli 20, 2015

Imelised

hetked.

Iga päev on ime. Ja iga inimene on ime. Ja kohtumised on olulised. Alles käisid meilt kiirelt läbi head tuttavad oma tuttavatega...täna tulevad nad jälle.

Eile näiteks oli selline tore päev , et külastas meid Tistou, kellega varem vaid aiablogi  ja piltide kaudu suhtlemine on olnud.
Esimene  nendest suurepärastest aiasõpradest- inimestest, keda kindlasti ühena seob imeline taimemaailm ja kellega siis blogidepostituste ja taimeteemade kaudu on suheldud. Paljudega õnnestus kohtuda esmakordselt eelmisel aastal, jällegi imetoredal kokkutulekul Kadaka juures- rõõm kui saad hiljem lugeda erinevaid postitusi nii, et inimene ka selle taga reaalselt teada. Neljandiku ja Tii-ga saab ka aegajalt kohtutud. Olen teilegi väga tänulik meie aia rikastamise eest!

Kuigi meie aed on selline, nagu nimetan "säästuaja" haljastusega(see tähendab , et mul ikka aega napib aia jaoks),  ja kollektsioone ja haruldusi  pole, siis vaatamata sellele on midagi muud olulisem. Lihtsalt koosolemised. Aitäh, et tulid ja olid.

Ja veel, sain imearmsa kingituse. Jah, sõna imearmas kehtib , arvan, täielikult selle roosi kohta, kelle Tistou kaasa tõi.

`Sweet Pretty`

Oh, loodan, et tal meil meeldib ja et ma talle ikka väärika koha ja kaaslased suudan leida.
Südamest tänulik.

Ja sellistest kohtumistest ja erinevate inimeste lugudest, mida me kõik kaasas kanname elus, sünnib uusi mõtteid, ideid ja kindlasti on inspiratsiooniks.

Uute kohtumisteni!
Rõõmu ja rahu!

laupäev, juuli 18, 2015

Kampsuni teine tulemine

Kõik sai alguse sellest, et üks tuttav palus mul kampsuni kududa, ja tal oli oma nägemus kuidas nö. ornamentika peaks kulgema kampsuni pinnal. Mina seda, kuidas selleni jõuda ei teadnud ja väidetavalt ei teadnud ka mõni tema tuttav kuduja. Ühesõnaga  need, kes koovad teavad, et palmikuid kududes saab kudet "väänata". Kuidas aga väänata nii, et tuleksid suured kujundid, seda ma ei teadnud. Otsustasin proovida ja  mõeldes ja veidike palmikukudumisest abi saades sain siis midagi kokku keerutatud. Nii sündis esimene kampsun. Tellija jäi rahule ja tellis ühe veel. Sellega läks küll väga kaua aega, sest tuli muid kudumisi vahele ja siis jälle ei olnud aega , aga lõpuks sai ta valmis. Nüüd annan endale lõpuks loa hakata piiluma Haapsalu sallide kudumismaailma imelisusesse. Olen seda juba oodanud, aga vanad "võlad" oli vaja nö. lõpuni kududa.







































Uued.  kuningliilia Lilium regale












`Sally Holmes`













`Clair Renaissance`














`Kimono`














vägihein `Southern Charm`














Koosolemine














Koosolemine














Ja meie maja sai endale trepi. M-i kätetöö.

Aga muidu ikka rohimine ja rohimine....hea et veidi tuli ka vihma.


Rõõmu ja rahu

esmaspäev, juuli 13, 2015

Mõnus...

ilmad on täpselt sellised, et saab aias olla. Ei liiga palavad, ei vihmased. Vihma võiks muidugi tulla, kõik kuivab. Ja nagu ikka mõjub eelkõige tokkroosidele , floksidele, kelle lehed siis kuivusest koledaks muutuvad, ei jõua nii palju kasta ka. Kuna õnnestus väike haigus saada, vist vahepeal olnud kuuma ilma ja auto konditsioneeri koosmõjust, siis ei saa aias nii palju toimetada jälle, kui tahaks. Aga natuke ikka. Üritan rohimisega aiale "ringi peale saada", seda tegevust ikka jätkub. Peaks tegema peenrates muudatusi, aga ei taha seda teha ajal kui kõik on nii kuiv. Siis ununeb mõni ümberistutatu ära ja nii ta ära kuivabki.  Rajamis- laiendamisteni niisiis pole jõudnud. Mõtteid on, hea seegi. Vahepeal kujundan mõttes maja ees olevat tokkroosipeenart, sest hetkel on seal küll mõned buddleiad ja juba ka veidi siilkübarat ja jaapani ülast, ja neitsikummelit, aga see ei ole veel see, mida tahaks. Kuna jah igal aastal tokkrooside lehed lähevad koledaks ja peab neid kogu aeg ära korjama, siis võiks nende ümber midagi muuta, et nad teiste taimede varju jääks ja neid ei pea ka maja ees nii palju olema. Nüüd ma siis siin mõtlen. Jaapani ülast tahan igale poole, tasapisi nad juba kasvavadki. Siis vean vähehaaval laagerdunud sõnnikut taimedele, aga see tegevus on väga algusjärgus. Sellised siis praeguse aja aiatoimetused.
Ootan põnevusega liiliate õitsemahakkamist. Sügisel sai neid ikka üksjagu maha pandud. Neid võiks aias ikka palju palju olla.













Ise meile kolinud kellukad. Kellukaid ei ole ka aias kunagi liiga palju.














Eelmisel aastal istutatud roniroos `Coral Dawn`


























Ka tema tuli ise- kurekatel?














No vat, kas tema on siis muskus-kassinaeris?



 Need mõned aastad tagasi välja ilmunud moonid on jätkuvalt vahvad.














Neitsikummel ka külvab ennast igale poole














palderjan ja `Robusta`














elupuu taustal päris tore laik.














`Ritausma`on ka kasvanud. Kuigi söödikud  armastavad teda ka väga:(














`Compassion`on võrratu nagu alati, sel aastal väga rikkalikult õitsev. Sama saab öelda ka `Piilu`kohta.














`Sally Holmes`















Rõõmu ja rahu!