Armastuse...

sündimise ajal.

Soovin teile kõigile, armsad sõbrad,  imelist ilu, mis on loodud ja mis on võimalik ja olemas!
"Ilu on armastuse puhang, mis on sündinud tänutundest"(metropoliit Stefanus)

http://www.eestikirik.ee/sinu-kuningas-tuleb-alandlikkuses-5/

J. S. Bach Prantsuse süit nr.5 saraband

Imelist elu muutvat jõuluaega!

Soe tee ja kamina...

televiisor.

Ongi käes lõõtsuvate sügistuulte, sahisevate lehtede, kõrvitsapüreesupi, sooja tee ja kaminateleviisori aeg. Nii mõnus ja hingelähedane, et mitte öelda lemmikaeg. Tegelikult on ju kõik meile loodud ajad imelised ja ei hakkakski ühte siis eelistama. Ah, et mis kaminateleviisor. Kuna meie nö. suur tuba on allkorrusel, kus see on ka ühtlasi köök, siis selles ruumis ongi "televiisoriks" kamin. Päris televiisor on vist üleval. Aga seda üldjuhul vaatama ei satu :) Sealt saab tolmu pühkida.
September algas kiirusega - töö ja kool ja muud asjad. Nimelt jõudsin siis lõpuks eesti ehk kõige pikema nimega kooli, kuhu olen soovinud juba väga ammu minna. EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemiasse, õppima teoloogiat, spetsialiseerumisega hingehoiule. Ja nii olengi õuetöödele väga harva saanud. Tasapisi ikka toimetan, M. muidugi abiks raskemates töödes nagu nüüd siis tänu meie määdele laudast suurepärase varanduse väljavedamise ja köögiviljamaale laotamise ja kaevamisega. Tegelikult nii tore, et selline toit maale nüüd olemas on, lisaks lammaste rõõmustavale olemasolule. Igasuguseid lillesibulaid olen ka sel sügisel maha pannud. Küll enda soetatuid ja ema saadetuid. Loodan nii väga, et liiliad, keda mul on siiani mõned üksikud olnud, meil nüüd kodunevad. Ühe "uue" koha algus on ka tehtud, aga sellest kunagi hiljem kui juba midagi näha ka on. See tasapisi kujuneb. Märksõna oleks- romantiline.
Eile sain kätte Tii-lt kätte meie ühistellimuse teel saadud kuldkingade pojad. Oh nii põnev ja tore. Loodan, et neile meil meeldib ja nad talve ikka üle elavad. Ja tore, et keegi meid niimoodi innustab. Aalujad muidugi ongi sellised, pidevalt. Jõua vaid järele kõigele sellele imelisusele!
Rooside ettevalmistamine talveunne jäämiseks on ka kohe algamas. Sellised mõningased sügistegemised siis.
Täna sain ka fotoka ja külmetund sõrmedega õues ühe tiiru tehtud.

Määd tulid ka uudistama....

Minni oli eriti rõõmus...

Silm....

Esimesed lumimarjad...

Sügisastrid on sel sügisel ikka mõnuga õitseda jõudnud.

Lehtede sahin. Tasapisi laienev sarapuualune istutusala saab sel aastal endale kuldkingad. Kõlab pidulikult :)

Päris tore võiks olla sammaldunud selg ja kuldkingad....

Ka sel aastal jõudis kivikilbik meil õitsema hakata hilja....

Taustal lumepalli mõnusaks värvitud lehed....

Üsna siilid....

Tasapisi paljuneb ka kooliaiast saadud siidpööris.

Terve aed võiks pihlakaid täis olla. Sel aastal siis ka meie puud punasetäpiliselt rõõmsad.

Sama rõõmsasilmsed kibuvitsad....

Ja siis hakkasid sõrmed külmetama. Toas podises aga kõrvitsapüreesupp. Nii, et võimalus sooja saada. Jagan ka retsepti, juhuks kui kellelgi ka kõrvitsaid või suvikõrvitsaid nagu meil, lademetes.

Kõrvitsa(suvikõrvitsa) püreesupp
Koguseid muuda vastavalt pere suurusele.

Vaja läheb: (minul on pott umbes 2,5l )

1 suvikõrvits(suurem) või kõrvitsat
2-3 küünt küüslauku
2-4 toorest kartulit
1 puljongikuubik või valmis puljong
vesi
sool
250 suitsujuustu(sulatatud juust, kohvikoor)
tosta või sepik või sai- kuubikuteks
natuke õli, kuubikute praadimiseks

Valmistamine:
Suvikõrvits või kõrvits koorida, tükeldada suurteks tükkideks 3/4 poti ulatuses.
Küüslauk tükeldada
Kartulid tükeldada
Vett lisada olenevalt nii palju kui paksu suppi soovitakse. Mina panen nii, et köögiviljad on 3/4 kaetud.
Keeda ja vajadusel lisa soola. Kui valmis, siis lisa soovi kohaselt kas suitsujuustu või hoopis sulatatud juustu või kohvikoort.
Mikserda saumiksriga ühtlaseks.
Valmista saiakuubikud.
Selleks kuumuta pannil õli ja kuumuta kiirelt kuubikud. Sega ja jälgi et läheksid krõbedaks. Serveeri supp ja lisa kuubikud.
Lähene loominguliselt, kõik on lubatud. :)

Nii, ja hakkaski soojem!

Selle söögijutu peale jagan veel ühe toreda rõõmukillu. Eks ma ikka ju vahel käin külastamas ka teiste blogisid. Ja kuna mulle meeldib köögis kaminateleviisori vaatamise kõrval ka toitudega toimetada, siis üks blogi mida külastan on Mari- Liisi http://www.siitnurgastjasealtnurgast.ee/.  Kord tutvustas ta oma vastilmunud raamatut "Pinikule!" ja samas sai osaleda ka selle loosimisel. Ma ei ole just sage erinevates loosimistes osaleja, aga kuna raamat tundus armas ja isuäratavate retseptidega, siis kommenteerisin paari reaga postitust. Ja unustasin. Alles tükk aega hiljem tuli meelde vaadata ja oma rõõmuks leidsin enda nime raamatusaajate hulgas. Tore oli veel ka see, et ma ei olnudki hiljaks jäänud ja raamat saigi minu omaks. Imetore ja aitäh Mari-Liisile!

Nii et sõbrad, tulge, lähme piknikule! Retsepte igasse aastaaega!

Laternad valgustamas sügisesi hetki....

Rõõmu ja rahu!

Sügisesse teel ja...

roosiline tagasivaade.

Peale seda ägedat kuuma suve oli nii kosutav oma õhtustel kõnniretkedel vaadata äikeseeelseid-ja aegseid taevavärve ja märgata kuidas kõik muutub aegamööda "tummisemaks".
Aias peale kõrbeaega ikka on ühtteist. Peale sadusid on ka korralikult umbrohtu ja õitsenud pealseid. mida tasapisi õnnestub ka koristada. Põhitöö on suure hooga peale hakanud ja väike väsimus juba ka peal, aga eks see harjumine koormusega vajab ka aega. Mõnus on nüüd vabadel hetkedel labidas haarata ja taimi maha ja ühest kohast teise istutada. Ideid ja mõtteid tuleb nagu seeni hetkel....

 Üks tunniajane metsaskäik ja päevane sissetegemine :)

Aga nüüd siis suvelõpu pilte ja aialõhna.

`Piilu`

Üks hortensia kolmest eelmisel aastal istutatutest õitseb väga külluslikult. Üks vähem ja ühel ei ole üldse õisi, kuigi taim ise on lopsakas. Võib-olla on liiga varjus?

Isekülvi teinud üheaastate flokside üle saab ainult rõõmu tunda.

Lõvilõug. Ka nemad on ikka väga hästi püsivad.

Sel aastal sain endale ka fuksiaid. Küll on ikka armsad oma rippuvate kellukestega.

Nüüd mõned põõsasmaranate pildid, kes on tänavu õiterohked...

 Segu

Suvel üles panemata jäänud roosid. `Amelie Renaissance` Sel aastal oli üllatavalt madal.

`Kimono`

`Claire Renaissance`

`Compassion´ i muinasjutuõied

`Queens Palace` . Hetkel ise üsna pisike, aga kauni õiega...

Üks oma esimese suve rõõmustaja. Eelmisel aastal istutasin kummalegi poole väravat `Sally Holmesi`
Ühekordse õiega roos, aga suurepärane suve läbi oma õisi hoidev. Kõige huvitavam oli, et õitest moodustus õitekuhi-ring, see oli ikka võrratu.

Kui ma sel aastal kõik kollased lilled aiast ära jagasin, siis eelmisel aastal istutatud roosi ma ju kusagile ei saatnud. Tegelikult sai see ka ostetud rumalusest, usaldades fotodel olevat ja kirjeldatut, ehk siis olema pidavat kreemikat õievärvi. Iseenesest väga kauni õiega, lokkis äärtega roos `Sophie Renaissance`. Katsusin talle siis tasakaaluks siniseid kaaslasi leida. Kaaslaseks lauk.

Hetkel on roosid näitamas oma teise laine õisi. Sügisel on need tugevad ja tummisemad, rõõmuks kargesse ilma.

Lõpetuseks üks ajutisel toel kasvav aeduba, kes mulle hinge läks ja edasiseks mõtteid andis.

Hetkel on käsil kevadeks valmistumine ja värvikildude mulda panemine, et siis peale talveund põnevusega neid ootama hakata. Sel aastal siis liiliate lainetel. Ju näeb, maa on meil siin savikas, lisan küll liiva , aga kas neile meeldib.


Rõõmu ja rahu!

Raudrohu rännakud

...pildis.

Elas kord raudrohi. No selline valge. Ta pidas end üsna tavaliseks, sest tavaliselt mindi temast mööda ja oldi harjunud, et ta üsna tavalistes kohtades ja tavaliselt kasvab. Kord piilus ta ühte õue ja  kõndis vaikselt läbi selle. Vahel väsis ja istus, mõni koht tundus üsna mõnusalt avar. Tore oli ka mõne värvilisema ja vist mitte tavalise elanikuga juttu rääkida. Märkamatult möödus suvi. Raudrohu pea oli vaikselt nagu iga suve lõpus veidi halliks läinud ja pärast seda kirevat ja vestlusterohket suve tundis ta, et ei jaksa väga kaugele enam minna. Pealegi avastas ta, et keegi ei aja teda ka minema. Pigem kuulis ta aegajalt rõõmuhüüdeid, et "näe raudrohi siia tulnud". Möödus sügis, talv ja kevadki. Viimase lõpus ärkas ta ja silmitses ümbritsevat.
Igal pool silmas ta tuttavaid raudrohulisi. Mitte küll enda moodi valgeid, vaid roosasid ja isegi punakaid. Ootamatult vaatas ta ühel hilisuve päeval tõtt ka kollase raudrohuga. Nägemisrõõm oli piiritu. Sellelgi suvel jätkus juttu kauemaks ja märkamatult hakkas pea jälle halliks minema. Raudrohi tundis, et ka selle talve veedab ta nähtavasti samas paigas. Vahepeal leidis meie rändaja aega teha ka mõned sõbrapildid ja nüüd ta meile neid ka näitab. Head vaatamist ja kaasa rändamist.

"Kui jaapani enelas ei oleks enelas, siis võiks ta ka vabalt raudrohi olla" mõtiskles ta....

" Ah teie olete monarda. Ja tõesti, teist tehakse samuti teed?!".....

" Teil on väga kaunid suured silmad, jaapani ülane"...

Vahepeal imetles raudrohi liblikate lendu siilkübaral. Äkki silmas ta mingit suurt valget palli...

Tutvudes tõdes ta, et uuel tuttaval on väga kaunis nimi `Annabelle`.

Floksiperre sattudes avastas ta, et see perekond on nii suur, et ühe suvega ta kõigiga tutvust teha lähemalt ei jõudnud...

...näiteks sai ta teada, et see kaunite silmadega floks seal sauna juures on ` Bright Eyes`...

...ja seal oli üks floks, valge nagu rändaja ise.

Kui raudrohi vahel seltskonnast ära väsis ja istus, vaatles ta rõõmuga aiaelanikke ja nende külalisi....

Buddleia sõbraga....

Malva lauguga....

Mõned elanikud olid kohe väga sportlikud. Nagu näiteks elulõng `Paul Farges`

Sel aastal kohtas ta valget lillhernest, uustulnukat ja raudrohi tabas end äkki teadmiselt, et ta ise ei olegi enam tavaline rändaja, vaid oma kodu leidnud aiaelanik.

Aeg-ajalt peab ta küll mõnest kohast end koomale tõmbama, aga see raudrohtu ei häiri. Ongi võimalus jälle uutega tuttavaks saada ja veidi sõbralikku lillejuttu ajada.
Need olid  mõned hetked ja sõbrad raudrohu elust. Eks neid sõpru on olnud näha eelnevateski postitustes ja kindlasti näeme neid ka järgnevates...



Rõõmu ja rahu!