Loomislood, ehk aed ärkamas4
Aiamaa
Enne.
Algul oli kreegivõsa ja heinamaa. Siin on see ala juba üle käidud. Pisut on veel metsani ja sauna poole jäänud võsaala, ehk saab sellegi kord korda. Mets pildil ei paista, aga asub vasakul. Siin siis algas eelmisel aastal
uudismaa rajamine. Olen kirjutanud meie maast, et "ega rikkus pole häbiasi", kivide poole pealt nimelt. Neid on ikka kohe on.
Siin on ala juba veidi edasi nihkunud. Eelmisel sügisel katsime vasakul oleva ala papi ja niidetud rohu ja lehtedega. Kevadel sai läbi kaevatud ja nüüd ootab sinna kabatshokke.
Muidu käib
maasikakasvatuse pisitasa arendamine.
Siin on veel üks uus aiamaa lapike. See tekkis nii,et ühel kevadel panin muru peale kartulid ja vedasin lauda ümber pandud sõnnikuse põhu (see oli siin juba ammust ajast) neile peale ja sügiseks oli murumätas olematu. Eelmisel suvel üritasin seda tasapisi siis nö.vormis hoida. Seal kasvas erinevaid tegelasi, alates kurgirohust, lõpetades viinamarjaistikuga, mille ma sünnipäevaks olin saanud. Ühesõnaga oli nö. paljunduspeenar.
Sel kevadel otsustasin, et kuna uudismaa rajamine võtab nii palju aega ja antud koht on hea, päikseline, siis sai kõik uuesti läi kaevatud. Osa (loe: väikem osa) kive välja korjatud ja nüüd siis on seal peenrad. Redis, salatid, porgandit ja kaalikat veidi, mais sibul ja küüslauk ja natuke aeduba. Äärepoole panin lehtpeeti, see on nii ilus kuni sügiseni.
Laps ütles, et nüüd on meil siin nagu hauad :)
Unistan
kichengarden stiilis (loe: vanaemade stiilis) lopsakatest köögiviljapeenradest. See et sealt ikka ühtteist suhu pista saab on kõige olulisem, aga minu meelest on nad lihtsalt ilusad kah.
Väikeste sammudega kulgemine siis loomisloos.
